Arengufondi finiš

Ühelt poolt võib öelda, et tegemist oli viimase 15 aasta Eesti poliitikamaastiku ühe kõige ambitsioonikama innovatsiooniga. Teisalt on languse peamiseks põhjuseks ilmselt kõige enam see, et sisuliselt ei adunud keegi ambitsiooni keerukust. Arengufondi käekäigust peab õppima, tema tegevuste laialijagamine on pigem pea liiva alla peitmine. Arengufondi edasine saatus peaks vastama tema algsele ambitsioonile.

Kutsume riigikogu üles loobuma kergema vastupanu teest ehk plaanist Arengufondi tegevused lihtsalt laiali jagada. Pigem tuleks seda ülesannet võtta kui võimalust anda Eesti majanduspoliitilistele debattidele uus hoog ja hingamine.

Otsides küpseks saanud investeerimistegevusele ja iduettevõtete toetamisele uut kodu (mida on juba lahkelt pakkunud nii KredEx kui ka EAS), oleks riigikogul ja teistel paslik mõelda laiematele ettevõtluse toetamise küsimustele ja väljakutsetele Eestis alates EASi toetuste mõjususest (mille üle on aastaid juba riigikontroll ja teised hindajad suhteliselt detailset debatti pidanud) ja seejuures riigiabi reeglite järgimise keerukusest kuni nutika spetsialiseerumise tegevuste sisustamise keerukuse ning erinevate organisatsioonide tegevuste dubleerimise põhjendatuseni.

Dubleerimine ei ole iseenesest halb ja seda võib endale lubada, kui see on teadlik (ja selleks on piisavat ressurssi) ning tagab erinevate võimekustega organisatsioonide olemasolu, mille kaudu saavad erinevat tüüpi ettevõtted (idufirmadest traditsioonilise tööstuseni) neile vajalikku riigi tuge. Siinkohal tasubki ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitikast mõelda laiemalt: kas Arengufondil on piisavalt investeerimisressursse, et enda olemasolu õigustada; kas EAS ja KredEx on piisavalt erineva fookusega ja täiendavad teineteist; kas EASi tüüpi organisatsioon saab Euroopa Liidu riigiabi ja struktuuritoetuste meetmete reeglistikus piisavalt paindlikult tegutseda jne.

Allikas: Ragnar Nurkse Instituut, TTÜ